Tsensuur

Taiwanil pidi vihmaga nii olema, et kui hakkab sadama, siis sajab juba korralikult. Näiteks nädal otsa järjest. Praeguseks peaks juba nädal laristamist läbi hakkama saama, niisiis võib loota, et paari päeva jooksul võin Hiina eurose vihmavarju prügikasti vakladele anda. Ilmselt läheb ta seda teed ka siis, kui vihmasadu peaks jätkuma, sest paar päeva kasutamist on tema jaoks juba natuke palju olnud.

Taiwanil on minu silmis Suure Hiina ees mõned eelised. Ta on oluliselt puhtam, viisakam, tervislikum, väiksem, ruumikam ja veelkord puhtam. See, et meesterahvad mandarini veits nunnu aksendiga räägivad, on ka täitsa normaalne. Taiwan ongi vist numpsik.

Kuid ei meeste aksent ega saar ise nunnumeetrit põhja ei aja. Seda teevad siinsed tütarlapsed. Nende seas ringi käimine mõjub mulle samal ajal turgutavalt ja kurnavalt. Ma tean, et kui teised poisid lähevad vanuse kasvades Taisse parematele jahimaadele, siis tulen mina siia.

Väike, kuid märgatav erinevus Suure Hiinaga on siinse interneti läbilaskmisvõime. See seletab mu eelneva kolme nädala napisõnalisust ja praegust sissekannet.

Tallinn-Moskva-Peking

Kui ma umbes aasta tagasi Šeremetjevo lennujaamas kena osa päevast veetsin, siis valitses siin mõnus tohuvapohu. Transiidi check-in toimus umbes nii, et vahepeal tuli koos ametnikutädikesega mööda lennujaama ringi jalutada, mingil hetkel võttist ta lendu oodanutelt passid ja kadus nendega tunnikeseks ning kõige lõpuks ootasime oma vooru kuskil soojas pehmes kontoris. Nüüd on asjad täpselt samad, kuid selle vahega, et check-in võttis aega minuti, tädike oli asendunud püssiga ning kõik tundub kaunis loogiline. Sarnaselt muude lennujaamadega on ka Moskvat läbivate hiinlaste osakaal kõvasti kasvanud ning umbes kaheksatunnine lend Pekingisse tõotab toimuda juba üsna tuttavas seltskonnas.

Järgneva pooleteise kuu juuksul teen kõvasti pilti (seks tarbeks lähen juba homme fotokajahile), söön palju erinevaid vigureid ja ilmselt võtan mõnevõrra kaalus juurde, joon (vana)meestega viina ning tüdrukutega lahjemaid jooke ja liigun vähemalt siiamaani kindla sihtpunktita mööda Hiinat ringi.

Olge tervitatud ning peatsete postitusteni.

Toitlustusasutus Šeremetjevo lennujaamas anno 2010:

Toitlustusasutus Šeremetjevo lennujaamas anno 2011

Mida me karu kohalolekust välja võime lugeda?

Tsau tibud.

Ma hakkasin nüüd ärimeheks - kirju enam ei kirjuta, vett ei joo, jala ei käi. Sõidan ainult lumelauaga ja sunnin teisi sama tegema. Vaadake www.lumelauakool.ee, siis näete, kuidas äri õitseb.

Eilsega täitus 30. sõidupäev ja väike kopp on juba ees, tahaks kas pikemaid sõite, sügavamat puudrit või vahelduseks laineid. Las tulevad märts ja aprill, siis saan ilmselt kõike kolme.

Sohver on nüüdseks juba ukse ees, tuleb minna, uued õpilased ootavad.