Kui ma umbes aasta tagasi Šeremetjevo lennujaamas kena osa päevast veetsin, siis valitses siin mõnus tohuvapohu. Transiidi check-in toimus umbes nii, et vahepeal tuli koos ametnikutädikesega mööda lennujaama ringi jalutada, mingil hetkel võttist ta lendu oodanutelt passid ja kadus nendega tunnikeseks ning kõige lõpuks ootasime oma vooru kuskil soojas pehmes kontoris. Nüüd on asjad täpselt samad, kuid selle vahega, et check-in võttis aega minuti, tädike oli asendunud püssiga ning kõik tundub kaunis loogiline. Sarnaselt muude lennujaamadega on ka Moskvat läbivate hiinlaste osakaal kõvasti kasvanud ning umbes kaheksatunnine lend Pekingisse tõotab toimuda juba üsna tuttavas seltskonnas.
Järgneva pooleteise kuu juuksul teen kõvasti pilti (seks tarbeks lähen juba homme fotokajahile), söön palju erinevaid vigureid ja ilmselt võtan mõnevõrra kaalus juurde, joon (vana)meestega viina ning tüdrukutega lahjemaid jooke ja liigun vähemalt siiamaani kindla sihtpunktita mööda Hiinat ringi.
Olge tervitatud ning peatsete postitusteni.
Toitlustusasutus Šeremetjevo lennujaamas anno 2010:
Toitlustusasutus Šeremetjevo lennujaamas anno 2011
Mida me karu kohalolekust välja võime lugeda?
