live.ripcurl.com
über hightech võistlused siinsamas peniches
Thursday, October 22, 2009
Sunday, October 18, 2009
tere tuutud!
meil on nüüd lood seesugused, et isegi siin hakkab sügis tulema. see tähendab, et hommikud pole enam nii palavad kui enne. päevatemperatuur pole muidugi kuhugi kadunud, näiteks ükspäev kell kuus näitas rongi kraadiklaas miskit sellist:
viimasel mõnel päeval on lained väiksemad olnud ning tänu sellele olen spordi kõrvalt muudegi tegemistega tegelenud. eile tähistasime ühe korterikaaslase sünnat ja jootsime ta täpiks. eks ka tema enda panus oli tähelepanuväärne, kooki läks umbes pool liitrit konni, see tähendab, et iga ampsu ette võisime hüüda "SHOT"! ilmselgelt ei tulnud tänasest päevast ka kõige kirkamat, seega oli mägede vahele jõkke sulistama minek ainuõige variant. allah oli ka armuline ning auto peatanud härra tõi meid kodu ette ära. mina tänan!
pidutsemisest rääkides on kallitel lugejatel kindlasti põnev teada, mismoodi kohalikud lõbutsevad. no mina tahaks ka teada, kuidas need asjad käivad! kuna klubitamisega alustatakse 3-4 ajal (mõned kohad avataksegi alles kell 4), siis pole mina veel nii kaua jaksanud üleval olla, et päriselt ka õue minna. kui eestis murtakse nädala selgroog näiteks neljapäeval ja hoitakse purustatuna pühapäevahommikuse levikani, siis portugali nooremapoolsed inimesed tõmbavad end rihmaks reeglina 2 korda nädalas - teisipäeval ja neljapäeval. reedel minnakse juba emme-issi juurde pead parandama. et coimbra on suur ülikoolilinn ja enamus õpilastest on pärit kuskilt mujalt, siis jäävad nädalavahetuseks linna vaid coimbralased, erasmuslased ja vanemad inimesed, kes saavad vanemate turgutusteta hakkama. seega on teisipäävadel-neljapäävadel raju küte hommikuni välja ning tublimad isendid enne loengut magama ei jõuagi! ausalt ka, kui üks hommik kella kaheksaks rongile vudisin, siis loivas mööda linna ringi otsatu loppis mass, kes kustiganes kosutust otsis.
kui viimased 3 päeva välja arvata, siis olen viimasel ajal kõige täiega surfimas käinud. näiteks kolmapäeval hakkas juba tunduma, et pille saab lainetega eriti hästi läbi. see tähendas seda, et sain kätte peaaegu kõik lained, mida tahtsin. vasakpoolsed, parempoolsed, suured ja väikesed. puhas rõõm oli kõigepealt üks u seitsmekümnemeetrine otsast lõpuni puhas parempoolne sõit teha (st. kõhuga laine poole. nii on lihtsam), siis tagasi aerutada ja sama asja vasakule korrata. neljapäävaks saabus muidugi reaalsus, mis ka eile jätkus. reaalsus tähendab seda, et enam ei saa kätte päris kõike, mida tahaks. õigemini jääb kaugelt suurem osa hoopis püüdmatuks. kolmapäevased imelised lained kadusid vahelduseks ära ning ka lainetevaheline intervall venis pikaks, mis tähendab eelkõige pikka ootamist, linnuvaatlust
ja tiritammiharjutusi surfilaual. eila sai ka merineitsit (või hoopis david hasselhoffi venda?) näha.
ülehomseks lubatakse aga kõva pauku ja kuni kolmemeetriseid laineid. kolmapäev tuleb aga vist rannas sisustada, sest lainekõrguseks kuulutatakse kuni 5.9 meetrit. kui seal vales kohas mäsa panna, siis võib minek ka olla. selliste vaaladega nalja ei ole!
olge mõnusad ja sööge rohkelt kala, see on südamele hea.
meil on nüüd lood seesugused, et isegi siin hakkab sügis tulema. see tähendab, et hommikud pole enam nii palavad kui enne. päevatemperatuur pole muidugi kuhugi kadunud, näiteks ükspäev kell kuus näitas rongi kraadiklaas miskit sellist:
viimasel mõnel päeval on lained väiksemad olnud ning tänu sellele olen spordi kõrvalt muudegi tegemistega tegelenud. eile tähistasime ühe korterikaaslase sünnat ja jootsime ta täpiks. eks ka tema enda panus oli tähelepanuväärne, kooki läks umbes pool liitrit konni, see tähendab, et iga ampsu ette võisime hüüda "SHOT"! ilmselgelt ei tulnud tänasest päevast ka kõige kirkamat, seega oli mägede vahele jõkke sulistama minek ainuõige variant. allah oli ka armuline ning auto peatanud härra tõi meid kodu ette ära. mina tänan!
pidutsemisest rääkides on kallitel lugejatel kindlasti põnev teada, mismoodi kohalikud lõbutsevad. no mina tahaks ka teada, kuidas need asjad käivad! kuna klubitamisega alustatakse 3-4 ajal (mõned kohad avataksegi alles kell 4), siis pole mina veel nii kaua jaksanud üleval olla, et päriselt ka õue minna. kui eestis murtakse nädala selgroog näiteks neljapäeval ja hoitakse purustatuna pühapäevahommikuse levikani, siis portugali nooremapoolsed inimesed tõmbavad end rihmaks reeglina 2 korda nädalas - teisipäeval ja neljapäeval. reedel minnakse juba emme-issi juurde pead parandama. et coimbra on suur ülikoolilinn ja enamus õpilastest on pärit kuskilt mujalt, siis jäävad nädalavahetuseks linna vaid coimbralased, erasmuslased ja vanemad inimesed, kes saavad vanemate turgutusteta hakkama. seega on teisipäävadel-neljapäävadel raju küte hommikuni välja ning tublimad isendid enne loengut magama ei jõuagi! ausalt ka, kui üks hommik kella kaheksaks rongile vudisin, siis loivas mööda linna ringi otsatu loppis mass, kes kustiganes kosutust otsis.
kui viimased 3 päeva välja arvata, siis olen viimasel ajal kõige täiega surfimas käinud. näiteks kolmapäeval hakkas juba tunduma, et pille saab lainetega eriti hästi läbi. see tähendas seda, et sain kätte peaaegu kõik lained, mida tahtsin. vasakpoolsed, parempoolsed, suured ja väikesed. puhas rõõm oli kõigepealt üks u seitsmekümnemeetrine otsast lõpuni puhas parempoolne sõit teha (st. kõhuga laine poole. nii on lihtsam), siis tagasi aerutada ja sama asja vasakule korrata. neljapäävaks saabus muidugi reaalsus, mis ka eile jätkus. reaalsus tähendab seda, et enam ei saa kätte päris kõike, mida tahaks. õigemini jääb kaugelt suurem osa hoopis püüdmatuks. kolmapäevased imelised lained kadusid vahelduseks ära ning ka lainetevaheline intervall venis pikaks, mis tähendab eelkõige pikka ootamist, linnuvaatlust
ja tiritammiharjutusi surfilaual. eila sai ka merineitsit (või hoopis david hasselhoffi venda?) näha.
ülehomseks lubatakse aga kõva pauku ja kuni kolmemeetriseid laineid. kolmapäev tuleb aga vist rannas sisustada, sest lainekõrguseks kuulutatakse kuni 5.9 meetrit. kui seal vales kohas mäsa panna, siis võib minek ka olla. selliste vaaladega nalja ei ole!
olge mõnusad ja sööge rohkelt kala, see on südamele hea.
Saturday, October 10, 2009
numbrid
kuna mitmetes eelkõige surfmimist käsitlevates blogides on moes erinevate numbrite loendamine, siis ei saa ka mina kehvem olla. esimese nädala jooksul portugalis olen:
-suitsetanud 4 sigaretti, 3 neist keerasin ise ja ühe pärisin hiinlastelt
-vaid korra purjus olnud, sest olen ikkagi sportlane
-surfinud umbes 19 tundi, neist 3h 7.2 jalase sõbraga ja ülejäänud aja 6.3 jalase püssiga
-veetnud vähemalt 13h rongis, neist 2.5h coimbrasse sõites ja ülejäänud tunnid ranna ja kodu vahet tiirutades
-mitu korda olen mõelnud, et tahaks teisi randu ja laineid ka kaeda, kuid puuduva auto tõttu plaanidest loobunud
kui on veel miskit, mida ma ei mäleta, kuid teie teate, siis palun tuletage mulle ka meelde.
päike paistab, ei ole enam miskit pikka pikutamist, kõik mere äärde!
-suitsetanud 4 sigaretti, 3 neist keerasin ise ja ühe pärisin hiinlastelt
-vaid korra purjus olnud, sest olen ikkagi sportlane
-surfinud umbes 19 tundi, neist 3h 7.2 jalase sõbraga ja ülejäänud aja 6.3 jalase püssiga
-veetnud vähemalt 13h rongis, neist 2.5h coimbrasse sõites ja ülejäänud tunnid ranna ja kodu vahet tiirutades
-mitu korda olen mõelnud, et tahaks teisi randu ja laineid ka kaeda, kuid puuduva auto tõttu plaanidest loobunud
kui on veel miskit, mida ma ei mäleta, kuid teie teate, siis palun tuletage mulle ka meelde.
päike paistab, ei ole enam miskit pikka pikutamist, kõik mere äärde!
Friday, October 9, 2009
hommikud mulle meeldivad
tere kallikesed, ma igatsesin teid ka!
ausalt ka, kuid mitte hommikuti, sest sel ajal on merel parimad lained ja mul muudki tegemisi kui igatsust tunda. eile hommikul poole 10 paiku, kui rongijaama poole minema asusin, ei tundunud kuskilt otsast, et minust võiks ükskord päeva esimeste valgete tundide austaja saada. taevas pilvitas ja lubas pläusti väljutama hakata ning üldse tundus naljakas nii vara kuhugi midagi tegema minna. aga näed, härra deus pidas omi plaane - napilt olin pille (jah, avalikkuse survest hoolimata nimetasin ta pilleks. eila õhtul tuli aga pille portugalikeelne tähendus päevavalgele: maakeeli tähendab ta üht kehaosa, mille järgi poisse tüdrukutest eristatakse. rumalamatele lugejatele vihjeks, et siinkohal mõtlen nokut ja mitte aadama õuna) kotist välja võtnud ja ühes endaga märjaks kastnud, kui juba saabus esimene puhas laine, mille skalbi ühes järgmistega vööle riputada sain. vahepeal sain muidugi lauaga vastu sama kehaosa, millel eelnevalt põgusalt peatusin ja tundus, et asi on isiklik. õnneks ei kestnud viha pikalt ja umbes lõunani hullasime mõnuga. siis saabus aga ikaldus ja päeva parimateks paladeks jäidki hommikused sooritused.
kui össidest sõbrad õhtul teatasid, et hommikul umbes seitsmese rongiga võiks randa sõita, siis ei pidanud ma enam pikalt mõtlema. isegi pääle nelja tundi und (õhtul sai veidi tamburaitatud) tundus hommikune sörk rongijaama suunas täiesti õigustatud tegevus. ilmselgelt ei pidanud jälle miskit kahetsema ja tänane triibutamine on senistest üks parimaid, kui mitte kirss koogi peal. mõnusad 1-1.5m lained, parajate vahedega ja puhtad. ühesõnaga maitsev. vahepeal jõudsin natuke ka und kiruda, kuid mitte pikalt, sest surfida mulle meeldib, mitte jaurata! aga kui soovilugude aeg oleks, siis tahaksin homme (jajaa, ka siis teeme sporti) natuke suuremaid laineid, sõbrad pikemate laudadega pidid vähem vaeva nägema, et sõitma saada. lühikeste laudade ja vähese sõiduoskuse koostöö viga ongi see, et pisikeste lainetega sõiduks tuleb hirmus palju rabeleda. näiteks eila õhtul vaatasin, kuis üks kohalik keskealine härra oma umbes üheksajalase sõbraga kõik soovitud lained kätte sai. mitte mingi 5, vaid umbes sama palju, kui ma elu jooksul saanud olen. siinkohal tuleb muidugi mängu ka kogemus, kutt oli alati täpselt seal, kus laine murduma hakkas. st kõige õigema koha peal. mul polnudki siis muud teha kui ainult ammulisui imestada.
siinkohal tahaksin siiski rõhutada, et olen pillega väga rahul, ta on kiire, täpne ja terane! tõsi, korraks mõtlesin ta portugalis oleku ajaks martaks ristida ja väita, et ta on hispaanlanna, kuid ärme ajame asju keeruliseks.
olge musid ja tehke trenni!
värvi andmiseks lisasin ka mõned pildid:
ausalt ka, kuid mitte hommikuti, sest sel ajal on merel parimad lained ja mul muudki tegemisi kui igatsust tunda. eile hommikul poole 10 paiku, kui rongijaama poole minema asusin, ei tundunud kuskilt otsast, et minust võiks ükskord päeva esimeste valgete tundide austaja saada. taevas pilvitas ja lubas pläusti väljutama hakata ning üldse tundus naljakas nii vara kuhugi midagi tegema minna. aga näed, härra deus pidas omi plaane - napilt olin pille (jah, avalikkuse survest hoolimata nimetasin ta pilleks. eila õhtul tuli aga pille portugalikeelne tähendus päevavalgele: maakeeli tähendab ta üht kehaosa, mille järgi poisse tüdrukutest eristatakse. rumalamatele lugejatele vihjeks, et siinkohal mõtlen nokut ja mitte aadama õuna) kotist välja võtnud ja ühes endaga märjaks kastnud, kui juba saabus esimene puhas laine, mille skalbi ühes järgmistega vööle riputada sain. vahepeal sain muidugi lauaga vastu sama kehaosa, millel eelnevalt põgusalt peatusin ja tundus, et asi on isiklik. õnneks ei kestnud viha pikalt ja umbes lõunani hullasime mõnuga. siis saabus aga ikaldus ja päeva parimateks paladeks jäidki hommikused sooritused.
kui össidest sõbrad õhtul teatasid, et hommikul umbes seitsmese rongiga võiks randa sõita, siis ei pidanud ma enam pikalt mõtlema. isegi pääle nelja tundi und (õhtul sai veidi tamburaitatud) tundus hommikune sörk rongijaama suunas täiesti õigustatud tegevus. ilmselgelt ei pidanud jälle miskit kahetsema ja tänane triibutamine on senistest üks parimaid, kui mitte kirss koogi peal. mõnusad 1-1.5m lained, parajate vahedega ja puhtad. ühesõnaga maitsev. vahepeal jõudsin natuke ka und kiruda, kuid mitte pikalt, sest surfida mulle meeldib, mitte jaurata! aga kui soovilugude aeg oleks, siis tahaksin homme (jajaa, ka siis teeme sporti) natuke suuremaid laineid, sõbrad pikemate laudadega pidid vähem vaeva nägema, et sõitma saada. lühikeste laudade ja vähese sõiduoskuse koostöö viga ongi see, et pisikeste lainetega sõiduks tuleb hirmus palju rabeleda. näiteks eila õhtul vaatasin, kuis üks kohalik keskealine härra oma umbes üheksajalase sõbraga kõik soovitud lained kätte sai. mitte mingi 5, vaid umbes sama palju, kui ma elu jooksul saanud olen. siinkohal tuleb muidugi mängu ka kogemus, kutt oli alati täpselt seal, kus laine murduma hakkas. st kõige õigema koha peal. mul polnudki siis muud teha kui ainult ammulisui imestada.
siinkohal tahaksin siiski rõhutada, et olen pillega väga rahul, ta on kiire, täpne ja terane! tõsi, korraks mõtlesin ta portugalis oleku ajaks martaks ristida ja väita, et ta on hispaanlanna, kuid ärme ajame asju keeruliseks.
olge musid ja tehke trenni!
värvi andmiseks lisasin ka mõned pildid:
Tuesday, October 6, 2009
minu uue sõbranna esimesed triibud
tere numpsikud.
kui hommikul rongi istusin ja figueira poole teele asusin, tundus tulevik veel kirgas - sooja näitas 23 kraadi ja taevas oli sinine. mõtlesin lõpuks välja, kuidas rongijaamast bussiga randa saab ja heast tujust ajendatuna läksin putkasse, näitasin rodrigole lae all rippuvat ja juba varem silma hakanud lauda ja ütlesin, et tahan seda. tubli poiss, ütles selle peale rodrigo. järgnes tavaline kultuuriprogramm ehk eurod laua ja sellega kaasnevate vidinate vastu ja minu suhe uue väljavalituga võis alata. sõbrad, ärge kartke, ega ma maarjat maha jätnud, võtsin lihtsalt teise naise juurde. pikkust 6.3 jalga, üsna sale teine, valget värvi ja kõhu pealt juba kerge vahakihiga. nüüd on mul ainult üks mure - kuidas teist nimetada? kuivõrd ma ei oska bloogspotti ühtegi küsitlust tekitada, siis annan teile mõned nimevariandid, millede seast õigeimale osutada võiksite. et valik liiga kirjuks ei läheks, valisin ise juba kolm nime välja: pille, marta ja tiiu. andke tuld!
esimene sõidupäev uue armukesega oli muidugi täielik ikaldus, meri tormas, vihma sadas ja lained murdusid täpselt seal, kus tahtsid. suuremad lained olid juba umbes 2.5 meetri kõrgused ja uue sõbranna toeta oleks nad mulle tilgad püksi (loe: kalipsosse) ajanud. kõhuli laual aeledes tunduvad ka väiksemad lained pirakad, mis me siis sellistest vaaludest räägime? kerge voolus oli ka pidevalt päevakorras, u 15 minutiga liikusin stardikohast 500 meetrit läände. õnneks tähendas see mööda randa edasi triivimist, vastasel juhul ei oleks siin enam kedagi, kes kirjutaks. tiiu/pille/marta oleks ka leseks jäänud, maarjast rääkimata.
suure ilmaikalduse käes toimus ka kergematsorti õnnestumine - tutvusin saksa ja austria sõpradega, kes mind autoga koju viisid. homme saan jälle samal viisil randa tagasi, rongi-ja bussisõit on ainult nendele, kes autot ei rendi!
olge mõnusad, elu on ilus.
kui hommikul rongi istusin ja figueira poole teele asusin, tundus tulevik veel kirgas - sooja näitas 23 kraadi ja taevas oli sinine. mõtlesin lõpuks välja, kuidas rongijaamast bussiga randa saab ja heast tujust ajendatuna läksin putkasse, näitasin rodrigole lae all rippuvat ja juba varem silma hakanud lauda ja ütlesin, et tahan seda. tubli poiss, ütles selle peale rodrigo. järgnes tavaline kultuuriprogramm ehk eurod laua ja sellega kaasnevate vidinate vastu ja minu suhe uue väljavalituga võis alata. sõbrad, ärge kartke, ega ma maarjat maha jätnud, võtsin lihtsalt teise naise juurde. pikkust 6.3 jalga, üsna sale teine, valget värvi ja kõhu pealt juba kerge vahakihiga. nüüd on mul ainult üks mure - kuidas teist nimetada? kuivõrd ma ei oska bloogspotti ühtegi küsitlust tekitada, siis annan teile mõned nimevariandid, millede seast õigeimale osutada võiksite. et valik liiga kirjuks ei läheks, valisin ise juba kolm nime välja: pille, marta ja tiiu. andke tuld!
esimene sõidupäev uue armukesega oli muidugi täielik ikaldus, meri tormas, vihma sadas ja lained murdusid täpselt seal, kus tahtsid. suuremad lained olid juba umbes 2.5 meetri kõrgused ja uue sõbranna toeta oleks nad mulle tilgad püksi (loe: kalipsosse) ajanud. kõhuli laual aeledes tunduvad ka väiksemad lained pirakad, mis me siis sellistest vaaludest räägime? kerge voolus oli ka pidevalt päevakorras, u 15 minutiga liikusin stardikohast 500 meetrit läände. õnneks tähendas see mööda randa edasi triivimist, vastasel juhul ei oleks siin enam kedagi, kes kirjutaks. tiiu/pille/marta oleks ka leseks jäänud, maarjast rääkimata.
suure ilmaikalduse käes toimus ka kergematsorti õnnestumine - tutvusin saksa ja austria sõpradega, kes mind autoga koju viisid. homme saan jälle samal viisil randa tagasi, rongi-ja bussisõit on ainult nendele, kes autot ei rendi!
olge mõnusad, elu on ilus.
Monday, October 5, 2009
lainelauatus figueiras
tere musikesed!
igal sügisel tuleb kõigepealt ilmaikaldus ja alles siis mõte kuhugi lõuna poole emigreeruda. sel aastal on aga hoopis teine minek, sain suvel juba 25 ja kõrgele eale vastavalt hakkasin ka ettenägelikke käike tegema. paar nädalat enne minekut mõtlesin välja, kust, kuidas ja kuhu, tegin viimased õnnelikud päevad tööd ja siis lendasin riiast lissaboni. veel paar tundi rongisõitu ja saabusin coimbrasse, oma uude kodukohta järgmiseks pooleteiseks kuuks.
esimene suurem õnnestumine tabas mind juba rongijaamas, kus ühe daami südame sulatasin ja nii priiküüdi kesklinna sain. see, et daam pääle minu mahapanekut otse mäkkdraivi läks, oli muidugi satšafeil, aga oma viga, ise kõduneb kauem!
sulnile saabumisjärgsele ööle järgnes kergelt unine hommik, kuid juba ammu olin ma välja mõelnud, et kõigepealt on surfida vaja ja alles siis kõige muu triviaalsega tegeleda. vaid tund rongi-ja 10 minutit taksosõitu hiljem olime juba figueira rannas. haarasin putkast 7.2 jalase sõbra, mis mind järgmiste tundide jooksul ka truult teenis. lained olid muidugi toredad, kuid kahtlaselt vasakule poole kallutatud. mulle kui vasak-jalg-ees-sõitjale selline olukord just kuigi hästi ei sobi, kuid ka selg laine poole tuleb sõitma õppida.
et tolle ranna ja rongijaama vahel on mondego jõgi, siis on sinna ja tagasi saamine paras nihverdamine. suuremate sekelduste vältimiseks otsustasime kaasavõetud telki ja magamiskotte otstarbekalt kasutada ning otse sündmuskohale ööbima jääda. kitsas telgis laiutamisega on nigu on, kuid hommikul pea välja pistmine ja ookeani nägemine on väärt ükskõik mida. tahan, jooksen läbi linnuparve ujuma, ei taha, ei jookse.
üks apelsin hiljem olin juba tagasi putka juures, haarasin embusse 6.3 jalase fish-nimelise sõbra ja tormasin jälle pea ees lainetesse. üks asi on sama suure nsp lauaga sõita, teine asi aga kiire kalakujulise sõbraga laineis mängida. päris äge püss, pöörab u neli korda kiiremini kui kõik mu eelmised mängukannid. pedal metalisse, homme või vähemalt lähipäevil ostan endale samasuguse päris oma sõbranna ja nimetan ta... ei ütle, kelleks. pääle esimesi laineid tean juba paremini, kelle nägu ta on ja mis nime kandma hakkab.
põhjus, miks ma täna juba pikemat aega arvuti otsas aelen ja näiteks varemplaanitult peniches ei surfa, peitub portos. mitte linnas nimega porto, vaid selle nr.1 müügihitis - portveinis. une ja laiskuse tõttu jäi eila nägemata päris koju kätte toodud jeff mills, täna veinisõpruse tõttu aga peniche lained. õnneks võtan end varsti jälle kokku, istun 3h bussis ja lähen külastan portugali surfipealinna. muide, varsti on seal ka üle prahi võistlused. vaata: http://www.surfholidays.com/blog/June-2009/Peniche-to-Host-Worlds-Top-Surfers-in-ASP-Comp.aspx
olge mõnusad ja tulge külla
igal sügisel tuleb kõigepealt ilmaikaldus ja alles siis mõte kuhugi lõuna poole emigreeruda. sel aastal on aga hoopis teine minek, sain suvel juba 25 ja kõrgele eale vastavalt hakkasin ka ettenägelikke käike tegema. paar nädalat enne minekut mõtlesin välja, kust, kuidas ja kuhu, tegin viimased õnnelikud päevad tööd ja siis lendasin riiast lissaboni. veel paar tundi rongisõitu ja saabusin coimbrasse, oma uude kodukohta järgmiseks pooleteiseks kuuks.
esimene suurem õnnestumine tabas mind juba rongijaamas, kus ühe daami südame sulatasin ja nii priiküüdi kesklinna sain. see, et daam pääle minu mahapanekut otse mäkkdraivi läks, oli muidugi satšafeil, aga oma viga, ise kõduneb kauem!
sulnile saabumisjärgsele ööle järgnes kergelt unine hommik, kuid juba ammu olin ma välja mõelnud, et kõigepealt on surfida vaja ja alles siis kõige muu triviaalsega tegeleda. vaid tund rongi-ja 10 minutit taksosõitu hiljem olime juba figueira rannas. haarasin putkast 7.2 jalase sõbra, mis mind järgmiste tundide jooksul ka truult teenis. lained olid muidugi toredad, kuid kahtlaselt vasakule poole kallutatud. mulle kui vasak-jalg-ees-sõitjale selline olukord just kuigi hästi ei sobi, kuid ka selg laine poole tuleb sõitma õppida.
et tolle ranna ja rongijaama vahel on mondego jõgi, siis on sinna ja tagasi saamine paras nihverdamine. suuremate sekelduste vältimiseks otsustasime kaasavõetud telki ja magamiskotte otstarbekalt kasutada ning otse sündmuskohale ööbima jääda. kitsas telgis laiutamisega on nigu on, kuid hommikul pea välja pistmine ja ookeani nägemine on väärt ükskõik mida. tahan, jooksen läbi linnuparve ujuma, ei taha, ei jookse.
üks apelsin hiljem olin juba tagasi putka juures, haarasin embusse 6.3 jalase fish-nimelise sõbra ja tormasin jälle pea ees lainetesse. üks asi on sama suure nsp lauaga sõita, teine asi aga kiire kalakujulise sõbraga laineis mängida. päris äge püss, pöörab u neli korda kiiremini kui kõik mu eelmised mängukannid. pedal metalisse, homme või vähemalt lähipäevil ostan endale samasuguse päris oma sõbranna ja nimetan ta... ei ütle, kelleks. pääle esimesi laineid tean juba paremini, kelle nägu ta on ja mis nime kandma hakkab.põhjus, miks ma täna juba pikemat aega arvuti otsas aelen ja näiteks varemplaanitult peniches ei surfa, peitub portos. mitte linnas nimega porto, vaid selle nr.1 müügihitis - portveinis. une ja laiskuse tõttu jäi eila nägemata päris koju kätte toodud jeff mills, täna veinisõpruse tõttu aga peniche lained. õnneks võtan end varsti jälle kokku, istun 3h bussis ja lähen külastan portugali surfipealinna. muide, varsti on seal ka üle prahi võistlused. vaata: http://www.surfholidays.com/blog/June-2009/Peniche-to-Host-Worlds-Top-Surfers-in-ASP-Comp.aspx
olge mõnusad ja tulge külla
Subscribe to:
Posts (Atom)
