ausalt ka, kuid mitte hommikuti, sest sel ajal on merel parimad lained ja mul muudki tegemisi kui igatsust tunda. eile hommikul poole 10 paiku, kui rongijaama poole minema asusin, ei tundunud kuskilt otsast, et minust võiks ükskord päeva esimeste valgete tundide austaja saada. taevas pilvitas ja lubas pläusti väljutama hakata ning üldse tundus naljakas nii vara kuhugi midagi tegema minna. aga näed, härra deus pidas omi plaane - napilt olin pille (jah, avalikkuse survest hoolimata nimetasin ta pilleks. eila õhtul tuli aga pille portugalikeelne tähendus päevavalgele: maakeeli tähendab ta üht kehaosa, mille järgi poisse tüdrukutest eristatakse. rumalamatele lugejatele vihjeks, et siinkohal mõtlen nokut ja mitte aadama õuna) kotist välja võtnud ja ühes endaga märjaks kastnud, kui juba saabus esimene puhas laine, mille skalbi ühes järgmistega vööle riputada sain. vahepeal sain muidugi lauaga vastu sama kehaosa, millel eelnevalt põgusalt peatusin ja tundus, et asi on isiklik. õnneks ei kestnud viha pikalt ja umbes lõunani hullasime mõnuga. siis saabus aga ikaldus ja päeva parimateks paladeks jäidki hommikused sooritused.
kui össidest sõbrad õhtul teatasid, et hommikul umbes seitsmese rongiga võiks randa sõita, siis ei pidanud ma enam pikalt mõtlema. isegi pääle nelja tundi und (õhtul sai veidi tamburaitatud) tundus hommikune sörk rongijaama suunas täiesti õigustatud tegevus. ilmselgelt ei pidanud jälle miskit kahetsema ja tänane triibutamine on senistest üks parimaid, kui mitte kirss koogi peal. mõnusad 1-1.5m lained, parajate vahedega ja puhtad. ühesõnaga maitsev. vahepeal jõudsin natuke ka und kiruda, kuid mitte pikalt, sest surfida mulle meeldib, mitte jaurata! aga kui soovilugude aeg oleks, siis tahaksin homme (jajaa, ka siis teeme sporti) natuke suuremaid laineid, sõbrad pikemate laudadega pidid vähem vaeva nägema, et sõitma saada. lühikeste laudade ja vähese sõiduoskuse koostöö viga ongi see, et pisikeste lainetega sõiduks tuleb hirmus palju rabeleda. näiteks eila õhtul vaatasin, kuis üks kohalik keskealine härra oma umbes üheksajalase sõbraga kõik soovitud lained kätte sai. mitte mingi 5, vaid umbes sama palju, kui ma elu jooksul saanud olen. siinkohal tuleb muidugi mängu ka kogemus, kutt oli alati täpselt seal, kus laine murduma hakkas. st kõige õigema koha peal. mul polnudki siis muud teha kui ainult ammulisui imestada.
siinkohal tahaksin siiski rõhutada, et olen pillega väga rahul, ta on kiire, täpne ja terane! tõsi, korraks mõtlesin ta portugalis oleku ajaks martaks ristida ja väita, et ta on hispaanlanna, kuid ärme ajame asju keeruliseks.
olge musid ja tehke trenni!
värvi andmiseks lisasin ka mõned pildid:
No comments:
Post a Comment