lainelauatus figueiras

tere musikesed!
igal sügisel tuleb kõigepealt ilmaikaldus ja alles siis mõte kuhugi lõuna poole emigreeruda. sel aastal on aga hoopis teine minek, sain suvel juba 25 ja kõrgele eale vastavalt hakkasin ka ettenägelikke käike tegema. paar nädalat enne minekut mõtlesin välja, kust, kuidas ja kuhu, tegin viimased õnnelikud päevad tööd ja siis lendasin riiast lissaboni. veel paar tundi rongisõitu ja saabusin coimbrasse, oma uude kodukohta järgmiseks pooleteiseks kuuks.
esimene suurem õnnestumine tabas mind juba rongijaamas, kus ühe daami südame sulatasin ja nii priiküüdi kesklinna sain. see, et daam pääle minu mahapanekut otse mäkkdraivi läks, oli muidugi satšafeil, aga oma viga, ise kõduneb kauem!
sulnile saabumisjärgsele ööle järgnes kergelt unine hommik, kuid juba ammu olin ma välja mõelnud, et kõigepealt on surfida vaja ja alles siis kõige muu triviaalsega tegeleda. vaid tund rongi-ja 10 minutit taksosõitu hiljem olime juba figueira rannas. haarasin putkast 7.2 jalase sõbra, mis mind järgmiste tundide jooksul ka truult teenis. lained olid muidugi toredad, kuid kahtlaselt vasakule poole kallutatud. mulle kui vasak-jalg-ees-sõitjale selline olukord just kuigi hästi ei sobi, kuid ka selg laine poole tuleb sõitma õppida.
et tolle ranna ja rongijaama vahel on mondego jõgi, siis on sinna ja tagasi saamine paras nihverdamine. suuremate sekelduste vältimiseks otsustasime kaasavõetud telki ja magamiskotte otstarbekalt kasutada ning otse sündmuskohale ööbima jääda. kitsas telgis laiutamisega on nigu on, kuid hommikul pea välja pistmine ja ookeani nägemine on väärt ükskõik mida. tahan, jooksen läbi linnuparve ujuma, ei taha, ei jookse. üks apelsin hiljem olin juba tagasi putka juures, haarasin embusse 6.3 jalase fish-nimelise sõbra ja tormasin jälle pea ees lainetesse. üks asi on sama suure nsp lauaga sõita, teine asi aga kiire kalakujulise sõbraga laineis mängida. päris äge püss, pöörab u neli korda kiiremini kui kõik mu eelmised mängukannid. pedal metalisse, homme või vähemalt lähipäevil ostan endale samasuguse päris oma sõbranna ja nimetan ta... ei ütle, kelleks. pääle esimesi laineid tean juba paremini, kelle nägu ta on ja mis nime kandma hakkab.
põhjus, miks ma täna juba pikemat aega arvuti otsas aelen ja näiteks varemplaanitult peniches ei surfa, peitub portos. mitte linnas nimega porto, vaid selle nr.1 müügihitis - portveinis. une ja laiskuse tõttu jäi eila nägemata päris koju kätte toodud jeff mills, täna veinisõpruse tõttu aga peniche lained. õnneks võtan end varsti jälle kokku, istun 3h bussis ja lähen külastan portugali surfipealinna. muide, varsti on seal ka üle prahi võistlused. vaata: http://www.surfholidays.com/blog/June-2009/Peniche-to-Host-Worlds-Top-Surfers-in-ASP-Comp.aspx
olge mõnusad ja tulge külla